Parvepoisid - Kui kallist kodust läksin

Kui kallist kodust läksin :,: ma kurvalt kaugele :,: Siis ütles kase varjul mull’ hella neiuke: ’Nii selge kui see allik :,: on minu armastus :,: Siit käib küll õhtu õhul Su järel igatsus!’ Refr. Sinu süda on kui Emajõgi, voolab vaikselt tundmata ta vägi. :,: Täna võid sa neidu armasta’ aga homme vaata, kuidas sa tast lahti saad. :,: Ma nägin mõnda kaske :,: ja mõnda allikat :,: Ma nägin mõnda neidu mul naeratelevat. Ei olnud kask, ei allik :,: nii armas ometi :,: Ei vaatnud võõras neiu nii õrnalt iialgi. Refr. Sinu süda ... Kui võõrsilt jälle koju :,: ma rõõmul rändasin :,: ja allikat ja kaske ma jälle tervitin : kask oli ära kuivand :,: ja allik mudane :,: mu neiu oli läinud ära teise kaenlasse. Refr. Sinu sü