Rahvusvaheline tantsupäev 2023 – Leigarid

Leigarite muuseumikava süit Kiigadi-kaagadi tantsu Kadrina, Jõhvi ja Kuusalu kihelkonna variantidest, süidi autorid Kalev Järvela ja Sille Kapper-Tiisler Tantsitud I ülemaailmsel rahvakultuuride kohtumisel Santiago de Cali linnas Kolumbias 29. aprillil 2023 Tants Triin Aas, Tõnu Aas, Anett Arumaa, Hugo Jõks, Sirje Kaljula, Kati Lepind, Signe Meidla, Merike Männisalu, Maarit Pappel, Katrin Punga, Mia Marie Randaru, Marite Rikkas, Kai Roben, Margus Tali, Rain Erik Treialt, Ivar Truumure, Mare Valtin, Oliver Voorel Laul Elina Aasa, Helen Lagle, Lauri Lagle, Helle-Mai Pappel, Tiit Pappel, Velli Rajangu Lõõtspill Kaarel Kõivupuu, viiul Elina Aasa Esinemise juht Helen Lagle Video: Tõnu Aas. Leigarite kunstiline juht Sille Kapper-Tiisler Kiigadi-kaagadi tantsust: Kiigadi-kaagadi tantsimiseks on vaja paarilist ja vastavat muusikat, sest tegu on kindlavormilise tantsuga, kus viis ja sammud käivad teatud järjekorras omavahel kokku. Muusikat saab selleks tantsuks teha ka lauldes, sest lisaks rohketele liikumisvariantidele on Kiigadi-kaagadi viisil lauldud mitmesuguseid sõnu, enamasti mõnest kirjust linnust, vahel lisaks kaugel viibivast kallimast ning mõnikord tunduvad need kaks omavahel ka seotud olevat. Eestis levisid Kiigadi-kaagadid 19. saj lõpust alates eeskätt põhjarannikul – Jõhvi, Kadrina ja Kuusalu kihelkonnas, kus kõiki variante iseloomustab ühine põhiskeem: tantsu esimeses pooles liigutakse kõnni-, jooksu- või hüpaksammudega ringjoonel edasi või edasi-tagasi ja teises pooles tantsitakse rahulikuma või hoogsama pöörlemisega reinlendrit. Nagu pärimusliku tantsu puhul tihti, ei saa me Kiigadi-kaagadit ainuüksi eesti tantsuks pidada. Üsna sarnane tants oli Kaakkuri jt nimede all levinud Soomes. Võibolla just sealtkaudu Kiigadi-kaagadi meile Põhja-Eestisse jõudiski. Mujal Eestis hakati Kiigadi-kaagadit tantsima hiljem, 20. saj I poole lõpus ja keskpaiku, kui rahvasuust kogutud kirjeldused olid juba raamatusse trükitud ja levis rahvatantsude õpetamine koolides ning nendega esinemine. Kiigadi-kaagadi Rootsi sugulast nimega Tantoli esitati näiteks 1933. aastal Haapsalus esimese rannarootslaste laulupeo publikule.