Vennaskond: Riia, mu arm

Kolletab lepp ning tuul on heitlik, keerleb prügimäel. Lagunend trepp. Valendav kleit. “Tüdruk, on sügis käes.“ Lahkun ma, kurgus nutt. Sinna kus, tee varjutab uduloor, jääb Riia mu arm. Revolutsioon. On Läti ning Liivimaa pealinn see. Prostitutsioon ja pätid ning siiski on hea linn see. Lahkun ma, kurgus nutt. Sinna kus, tee varjutab uduloor, jääb Riia mu arm. Varisend krohv. Okupatsioon üdini on mu sees. Portvein ja kohv. Kohvikus joon. Sillerdav klaas on ees. Lahkun ma, kurgus nutt. Sinna kus, tee varjutab uduloor, jääb Riia mu arm. Helendab sall. Kohtuvad suud. Suus on ent nutumaik. Taevas on hall. Raagus on puud. Siiski üks helge paik. Lahkun ma, kurgus nutt. Sinna kus, tee varjutab uduloor, jääb Riia mu arm.